Mis materjalist on väntvõll?

Väntvõllile avaldatav pinge on äärmiselt keeruline ning see töötab perioodiliselt muutuva gaasirõhu, edasi-tagasi liikuva inertsiaaljõu ja pöördemomendi koosmõjul ning kannab tohutuid vahelduvaid painde- ja väändekoormusi. Samal ajal on see ka sihvakas suurel kiirusel pöörlev osa, mistõttu on vaja ranget dünaamilist tasakaalustamist. Painutamine ja keeramine ei tohi ületada teatud väärtust.

Seetõttu peab väntvõll olema valmistatud väga kvaliteetsetest materjalidest ja läbima ranged pinnatöötlusprotsessid. Üldiselt kasutatakse sepistamiseks keskmise süsinikusisaldusega terast ja keskmise süsinikusisaldusega legeerterast, näiteks 45, 40Cr ja 35Mn2. Viimastel aastatel kasutatakse kõrgtugevat malmi rohkem.

Pärast sepistamist või valamist tuleb väntvõlli väsimustugevuse parandamiseks ja pingekontsentratsiooni kõrvaldamiseks läbi viia ka haavli pinnale haavlitamine ja filee rullimine; Lehe pinnakõvaduse parandamiseks on vaja teha ka ajakirja pinnale kõrgsageduskarastus ehk nitridtöötlus, millele järgneb viimistlemine.

Pärast seda töötlemist on väntvõllil piisav väsimustugevus ja jäikus, et seista vastu paindele ja väändele, samas kui võllil on piisavalt survet kandepinda ja kulumiskindlust.

Väntvõllil on õlikanalid, mis kulgevad läbi põhitaldriku, vända ja ühendusvarda kaane. Sellest läbipääsust siseneb määrdesüsteemi peamise õlikanali surveõli peamise tihvti ja ühendusvarda tihvti, et määrida kahte hõõrdepaari, nimelt peamist tihvti ja peamist laagrikesta ning ühendusvarda tihvti ja ühendusvarda laagrikesta. .

Nende kahe osa tohutu pinge tõttu tekib aga kasutamisel paratamatult teatav kulumine; Halva määrimise või mootori ülekoormamise korral võivad tekkida muud tüüpi kahjustused.